Miks „aktiivne õppimine” ei toimi alati: neli üllatavat tõde tõhusamast õppimisest Oleme kõik kuulnud mantrat: „aktiivne õppimine” on alati parem kui passiivne kuulamine. See on idee, millega enamik õpetajaid ja motiveeritud õppijaid nõustub. Ometi on paljud meist kogenud frustratsiooni, kui oleme püüdnud olla „aktiivsed”: jooninud alla olulisi tekstilõike, teinud hoolikalt märkmeid – aga materjal ei …
Levinud on arusaam, et tänapäeva noored on digitaalsed põliselanikud – põlvkond, kes oskab tehnoloogiat kasutada loomulikult ja oskuslikult. Eeldame, et nutiseadmed ja pidev internetiühendus tagavad neile ka automaatsed oskused iseseisvaks digitaalseks õppimiseks. Uuring Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne ülikoolis (137 õpetajaõpilase osalusel) maalib teistsuguse pildi. Tulemused näitavad, et eduka digitaalse õpikeskkonna loomine sõltub hoopis teistsugustest teguritest, kui …
Digitaalne õppimine on viimastel kümnenditel kujunenud üheks keskseks teemaks hariduspoliitikas. Kui algselt mõisteti seda peamiselt tehnoloogiliste lahenduste kasutamisena hariduses, siis nüüd on tegu laiahaardelise nähtusega, mis mõjutab nii õpetamispraktikaid, haridussüsteemide juhtimist kui ka ühiskonna arengut tervikuna. Euroopa Liidu ja Eesti strateegiad käsitlevad digitaalse õppimise edendamist mitte üksnes haridusinnovatsioonina, vaid olulise tööriistana ühiskondlike megatrendidega: digipöörde ja …
Haridustehnoloogia tundub vahel nagu pidev tormituul kuna üks uuendus järgneb teisele ent tagasi vaadates näeme pigem korduvaid mustreid kui katkestamatut revolutsiooni. Just sellele juhib tähelepanu Martin Weller oma artiklis Twenty Years of Edtech (2018), kus ta vaatab tagasi kahele aastakümnele 1998–2018 ning valib igast ajajärgust ühe tehnoloogia või idee, mis haridusmaastikku kujundas. Minu lugemiskogemus Artiklit lugedes tabasin end …
