IKAP raamistik - Virtuaalne turunduspartner

Miks „aktiivne õppimine” ei toimi alati: neli üllatavat tõde tõhusamast õppimisest

Oleme kõik kuulnud mantrat: „aktiivne õppimine” on alati parem kui passiivne kuulamine. See on idee, millega enamik õpetajaid ja motiveeritud õppijaid nõustub. Ometi on paljud meist kogenud frustratsiooni, kui oleme püüdnud olla „aktiivsed”: jooninud alla olulisi tekstilõike, teinud hoolikalt märkmeid – aga materjal ei jää ikkagi meelde. Miks see nii on?

Probleem ei seisne aktiivsuses endas, vaid selles, et me ei erista erinevat tüüpi aktiivsusi ja nende mõju ajule. Tekib lõhe valitud tegevuse ja soovitud õpitulemuse vahel. Just siin tuleb appi teaduslik raamistik nimega IKAP, mis toimib diagnostilise tööriistana, aidates mõista, millised tegevused viivad pinnapealsest meeldejätmisest sügava ja püsiva arusaamiseni.

IKAPi raamistik ja selle tähtsus

IKAP (Interaktiivne, Konstruktiivne, Aktiivne, Passiivne) on Chi ja Wylie (2014) loodud teoreetiline ja praktiline mudel, mis seob õppija nähtava käitumise tema kognitiivse kaasatuse ja õpitulemustega. Raamistik pakub õpetajatele ja koolitajatele selgeid kriteeriume, kuidas kujundada õppetegevusi nii, et õppija osalus liiguks pinnapealsest sügava ja loova õppimiseni.

IKAP-hüpotees esitab kaasamisviisid hierarhilises järjestuses:

Interaktiivne > Konstruktiivne > Aktiivne > Passiivne (I > K > A > P)

Mida kõrgemal tasemel õppija on kaasatud, seda sügavamad on teadmiste muutused ja parem arusaamine.

Neli kaasamisviisi ja näited erinevates õpikontekstides

Õpikontekst	Passiivne	Aktiivne	Konstruktiivne	Interaktiivne
Loengu kuulamine	Kuulamine	Kordamine, kopeerimine	Refleksioon, mõistekaardid	Dialoog paarilisega
Teksti lugemine	Vaikne lugemine	Allajoonimine	Oma sõnadega selgitamine	Arutelu
Video vaatamine	Passiivne vaatamine	Kerimine, esiletõstmine	Võrdlemine ja selgitamine	Arutelu

See tabel näitab, kuidas sama õppematerjali saab kasutada erinevatel kaasamistasemetel, sõltuvalt õppija tegevusest ja õpetaja kavandusest.

Teadmiste muutumise protsessid

IKAP seob käitumise õppimise sügavusega läbi nelja peamise teadmiste muutumise protsessi:

Salvestamine – info isoleeritud meeldejätmine (passiivne)
Lõimimine – uue info sidumine olemasolevatega (aktiivne)
Tuletamine – uute seoste loomine ja järeldamine (konstruktiivne)
Koosloome – teadmiste loomine dialoogis (interaktiivne)

Kaasamisviis	Protsess	Kognitiivne tulemus	Õpitulemus
Passiivne	Salvestamine	Meenutamine	Minimaalne arusaamine
Aktiivne	Lõimimine	Rakendamine	Pinnapealne arusaamine
Konstruktiivne	Tuletamine	Ülekandmine	Sügav mõistmine
Interaktiivne	Koosloome	Uued ideed	Innovatsioon

IKAP kutse- ja täiskasvanuhariduses

IKAPi tugevus seisneb selles, et kaasamisviisid on kavandatavad ja arendatavad. Õpetaja saab kujundada õppetegevusi nii, et õppijad liiguvad samm-sammult passiivsest interaktiivseni.

Näited:

Loeng + refleksiooniküsimused → aitavad muuta passiivse kuulamise aktiivseks töötlemiseks.
Kokkuvõtete tegemine või skeemide koostamine → soodustab konstruktiivset õppimist.
Rühmaarutelud, juhtumianalüüsid, paaristöö → loovad interaktiivse keskkonna.

NÄIDE:

Moodle e-kursuse “Tehisintellekti võimalused ja ohud” – IKAP-põhine ülesehitus

Õppemooduli osa	Eesmärk	Õppetegevused Moodle’is	IKAP kaasamisviis	Õppija tegevus ja väljund	Vahendid / Moodle’i funktsioonid
1. Sissejuhatav video	Teada saada AI tööriista põhifunktsioonid ja võimalused	Vaadata ettesalvestatud juhendvideot koos fookusküsimustega	Passiivne → Aktiivne	Vaatab video, vastab lühiküsimustele (nt H5P), teeb märkmeid töölehel	„Label“ + Videoressurss + H5P interaktiivne video + PDF tööleht
2. Fookusküsimused ja märkmekoht	Suunata tähelepanu olulistele mõistetele	Õppija täidab töölehe esimese osa, vastates fookusküsimustele video põhjal	Aktiivne	Kirjutab märksõnu, vastuseid ja esialgseid ideid oma töö kontekstist	Töölehe üleslaadimine või Google Docs link Moodle kursusele
3. Põhioskuste harjutamine	Omandada tööriista kasutamise baasoskused	Samm-sammuline näidispromptide kordamine, parameetrite muutmine	Aktiivne	Katsetab juhendatud sammude järgi tööriista funktsioone	„Page“ juhend + Ülesanne töölehe täitmiseks
4. Vigade tuvastamise ülesanne	Arendada kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust	Näidisvigane prompt → õppija parandab ja põhjendab oma lahendust	Aktiivne → Konstruktiivne	Tuvastab ja parandab prompti, lisab põhjenduse	Ülesanne või foorum koos vastuse esitamisega
5. Valdkonnapõhine loov ülesanne	Rakendada tööriista oma töökontekstis	Õppija valib oma tööelust pärisprobleemi, kohandab prompt’e ja dokumenteerib tulemused	Konstruktiivne	Kirjutab probleemikirjelduse, kasutatud prompt’id, tulemused ja järeldused	Ülesanne (faili üleslaadimine või veebivastus)
6. Lahenduste galerii	Näha kaasõppijate lähenemisi ja õppida neist	Õppijad esitavad oma loovtöö tulemused ühisesse keskkonda (nt Padlet, Moodle foorum)	Konstruktiivne → Interaktiivne	Jagab oma tööd ja tutvub teiste töödega	Moodle foorum
7. Arutelufoorum	Soodustada dialoogi ja koosloomet	Suunatud küsimustega arutelu: „Milline lahendus sind üllatas ja miks?“, „Millised riskid tekkisid?“	Interaktiivne	Kommenteerib vähemalt kahe kaasõppija lahendusi, esitab täpsustusi, toob välja riske	Moodle foorum (Q&A või standard)
8. Refleksioon	Sõnastada oma õpikogemus ja areng	Individuaalne refleksiooni küsimustik või -postitus	Interaktiivne (asünkroonne)	Kirjutab lühikese kokkuvõtte: mis töötas, mis oli keeruline, kuidas plaanib edasi kasutada	Moodle Journal / foorum / ülesanne
9. Tagasiside õpetajalt	Toetada õppijat ja kinnistada teadmisi	Õpetaja annab valitud töödele individuaalse või grupipõhise tagasiside (kirjalik või videona)	Interaktiivne	Õppija saab personaliseeritud tagasisidet, mis kinnistab teadmisi	Ülesande hindamine, kommentaarid, video
10. Valikuline süvendusmoodul	Pakkuda lisavõimalusi motiveeritud õppijatele	Lisamaterjalid keerukamate AI tööriistade või promptide ja eetiliste küsimuste kohta	Aktiivne → Konstruktiivne	Iseseisev uurimine ja katsetamine	Eraldi „Topic“ moodulis lisamaterjalid

Chi, M. T., & Wylie, R. (2014). The ICAP framework: Linking cognitive engagement to active learning outcomes. Educational psychologist, 49(4), 219-243. Artikkel on tõlgitud TLU FUR „Tehnoloogiaga rikastatud võõrkeeleõpe“ projekti raames.

Allikas: LINK