Levinud on arusaam, et tänapäeva noored on digitaalsed põliselanikud – põlvkond, kes oskab tehnoloogiat kasutada loomulikult ja oskuslikult. Eeldame, et nutiseadmed ja pidev internetiühendus tagavad neile ka automaatsed oskused iseseisvaks digitaalseks õppimiseks.
Uuring Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne ülikoolis (137 õpetajaõpilase osalusel) maalib teistsuguse pildi. Tulemused näitavad, et eduka digitaalse õpikeskkonna loomine sõltub hoopis teistsugustest teguritest, kui seni arvati.
Tehnilised oskused on oluline, aga mitte piisav tingimus
Tööriista kirjaoskus – oskus digivahendeid kasutada – on kõige tugevam positiivse hoiaku ennustaja. See selgitab 26,4% suhtumise erinevustest.
Ent tõeline edutegur on metakognitiivne eneseregulatsioon – oskus planeerida, jälgida ja suunata oma õppimist. See lisab veel 6% selgitavat mõju.
Järeldus: tehnoloogia valdamine üksi ei taga tulemust. Vajalik on ka oskus mõelda oma õppimise üle.
Ajaplaneerimine ei mõjuta õppimistahet
Üllatav leid: ajaplaneerimise oskus ei ennustanud positiivset suhtumist isikliku õpikeskkonna loomisesse. Veelgi enam – tulevased õpetajad hindasid seda oskust madalaimaks (keskmine hinne 3,04 viiepallisüsteemis).
Võimalik seletus: õppijad ei teadvusta, et isikliku PLE haldamine vajab pidevat ajamahukat tööd, mitte ühekordset seadistamist.
Digitaalne meelelahutus ≠ digitaalne õppimine
Keskmine hinnang tehnilistele oskustele oli vaid 3,44. See näitab, et isegi tehnoloogias kasvanud noored ei tunne end õppetehnoloogias kindlalt.
Uuringu autorid Lim ja Newby (2021) toovad välja: „Õpilased kasutavad uusi tööriistu peamiselt meelelahutuseks, mitte õppimiseks.“ Meelelahutuslik digioskus ei tähenda veel akadeemilist digipädevust.
Infokirjaoskus on vajalik, aga mitte määrav
Ka infokirjaoskus – oskus leida, hinnata ja kasutada infot – ei ennustanud isikliku PLE loomist. Siiski võib sellel olla kaudne roll: see toetab teisi võtmeoskusi, nagu tööriista kirjaoskus ja metakognitsioon.
Oluline järeldus: infopädevus on toetav tegur, mitte otsene edu tagaja.
Kuidas toetada õppijaid digiajastul?
Peamine järeldus on selge: noored ei ole automaatselt digipädevad. Õpetajate ja haridusjuhtide ülesanne on toetada kahe oskuse arendamist:
-
Tööriista kirjaoskus – kuidas kasutada Web 2.0 tööriistu õppimise eesmärgil.
-
Metakognitiivne eneseregulatsioon – kuidas juhtida oma õppeprotsessi.
Selle asemel, et lihtsalt lisada uusi äppe ja platvorme, peaksime küsima:
Kuidas õpetada oskusi, mis on tõesti vajalikud iseseisvaks ja elukestvaks digiõppeks?
Kogemus personaalse õpikeskkonna (PLE) planeerimisel elukestva õppe kontekstis
Minu personaalse õpikeskkonna (PLE) areng on kujunenud mitmekihiliseks süsteemiks, mis toetab elukestvat õpet formaalses, mitteformaalses ja informaalõppes. Õpitegevusi planeerin ja juhin eesmärgiga areneda pidevalt nii professionaalselt kui ka isiklikult.
Allolev skeem kajastab viimaste aastate olulisemaid töövahendeid ja keskkondi, mis moodustavad minu praeguse õppimis- ja tööpraktika tuuma. Kuigi kogemusi on rohkem, keskendusin just neile, mida praegu kõige enam kasutan.
Formaalõppes tuginen peamiselt institutsionaalsetele keskkondadele, nagu TMK Tahvel, TLÜ ÕIS ja Moodle, mis võimaldavad struktureeritud õppetööd, hindamist ja akadeemiliste eesmärkide jälgimist. Need platvormid moodustavad minu PLE formaalse tuumiku, kus õpitegevus on korraldatud kindla ajakava ja akadeemiliste nõuete alusel.
Mitteformaalõppe kontekstis kasutan laialdaselt digivahendeid, mis toetavad minu praktilist õppimist, projektijuhtimist ja professionaalset arengut. Tööriistad nagu Google Drive, Dropbox, Notion, Canva, Miro ja ChatGPT on integreeritud igapäevasesse töö- ja õppetegevusse ning võimaldavad sisu loomist, koostööd ja refleksiooni. Samuti kasutan WordPressi, LinkedIn’i ja Facebooki kanaleid teadmiste jagamiseks ja professionaalse nähtavuse ning võrgustiku loomiseks.
Informaalne õppimine on loomulik osa minu igapäevasest arengust. Kuulan sihipäraselt podcaste(tehisintellekti teemalisi), jälgin õpetlikke videosid YouTube’i kanalil ning kasutan Instagram Reels’e ja TikToki kanaleid ideede kogumiseks ja trendide jälgimiseks. See toetab minu uudishimu, enesetäiendamist ja loovust väljaspool formaalset raamistikku.
Kogu minu personaalne õpikeskkond toetub metakognitiivsele eneseregulatsioonile – planeerin, suunan ja hindan teadlikult oma õppimist. Samuti arendan järjepidevalt oma tööriista kirjaoskust, et kasutada digivahendeid mitte ainult tarbimiseks, vaid ka loometegevuseks ja õppimise kujundamiseks.
Ajaplaneerimise ja struktureeritud infohalduse tööriistana kasutan Notioni, mis aitab mul hallata õppetegevusi, projekte ja eesmärke visuaalselt ja süsteemselt. Kes soovib Notioni kasutamisest lähemalt teada, olen loonud selle kohta lühikese videoülevaate ja hea meelega jagan seda huvilistega: YOUTUBE link
See mitmetasandiline ja dünaamiline PLE toetab mind elukestvas õppes, võimaldades paindlikult reageerida muutuvale infokeskkonnale ja professionaalsetele väljakutsetele.
VIITED
Lim, J., Newby, T.J. Preservice teachers’ attitudes toward Web 2.0 personal learning environments (PLEs): Considering the impact of self-regulation and digital literacy. Educ Inf Technol 26, 3699–3720 (2021).